Täpipealt selline tunne valitses mind täna hommikul, astudes peale
kahe ja poole tunnist rongisõitu suvesse. Sinitaevas, päike ja soe -
selline puhas kliśee. Ja see polnud kõik veel!
Jõudnuna linna,
muretsin hansapäevade pärast - ehk ei pääse aidalegi ligi? Kuid
kahtlused olid asjatud, ning seljatin need, olles näiliselt teinud
ajalise hüppe... FOLKi!!!
Selline laadamelu, kodune, hubane, ja
nii viljandilik. Kerge tiir laadaliste ja laadaputkade seas, seadsin
sammud siiski rõemsal meelel aida poole. Vastu võeti kui oma.
Torupillilaagrisse nagu nalja viimasel päeval ilma raha makmata osalema!
Muidugi kontsert ja terve täiskomplekt sinnajuurde ikka. Muhe.
Ps! Säääerav päev!!
PPs! Neljas kord juba sel aastal Viljandis. Sakzess!
Paljajalu murul käia on hea,
asfaltil ka.