Mäletate, kuidas lastelt küsitakse alati, kelleks nad suureks saades saada tahavad? Tollal polnud sellel küsimusel midagi viga, pani unistama. Täna aga, vastupidi, viskab ette ootamise blokaadi - millal ma siis lõpuks suureks saan...
Maailmalõpp on möödas. Mäletate? See kuri kuupäev, kellaaeg on möödas. Meie aga ikka siin. Järelikult me oleme surnud ja see siis ei ole elu, kus saadakse suureks ja kellekski. Järelikult võib kohe olla... keegi.
Faking loogika.
Jumal on surnud.
ütles Nietzsche, kuid varsti suri Nietzshe,
„Sa oled surnud“, ütles talle Jumal
Ma otsin eesmärki. Näib, nagu minu elu eesmärk oleks eesmärgi otsimine.
Tuim.
kas ma julgesin või kas ma üldse proovisingi nõnda elada ,et elu oleks elamine
... ja igas peeglis peegelduks minu päris olemine
Järgmiste sammudena tuleb järgmised sammud valjusti välja öelda ja kinnituseks kirja panna.
See on siis julgus, mille saavutamine ei võta midagi, ja mille olek saab olema elementaarne, kuid mitte ülev.
Igavene areng? Valmisolekus on sees valmisolek arenguks.
Tahe Sinna jõuda ja Sealse täpsne asupaik.
Vaheeesmärk?
Rahu.
Olgu, ma ootan.
Kui ma väga ootan, küll ta siis ka pärale jõuab. See Mina.
*