veel ideid etnost...

Hoida, hoida(!) neid kes sul on. Vana, suisa klišee ja kõlab debiilselt, kuid ajanappus või isegi huvipuudus pole vabandus.Mõelda, kas kunagi peaks tekkima vajadus, tahe selle järele? Kui jah, siis vastus on jah. Tegutsemisele, suhtlemisele, täiskontakti hoidmisele. Ilma ei saa... St võõrutusnähud on ka valusad. Kui ikka tuleb kuus elurekord, arvuliselt rohkem kui samas kuus päevi möödunud, siis ikka annab tunda. Hoiatus, ärge heade asjadega üle pingutage. Need ei muutu mitte halvemaks, vaid paremaks, seda kyll, kuid te muutue ahneks ja ihalevaks. Etno on üks neist kummalistest ja headest, kuid ohtlikeist asjadest. Siintoimuv on suurepärane ja -jooneline, kuid... (sõnadeisse mittemahutatav. Siin ja praegu igatahes.) Aia on. Sees on mustad liblikad. Ja erinevalt värvilistest ja valgetest on nemad visad surema. See rong on praeguseks läinud. Praeguseks... igaveseks? Ei tea; compared eelmise samalaadse juhtumiga tuli rong otse nina alla tagasi ja tegi silma. Ja korjas vägisi peale, et järgmises peatuses välja lennutada. Ja mõni peatusevahe hiljem jälle ühe vahe edasi viia. Mhm. Ja need kuradi liblikad. Nad tahavad ka ronida ka igale poole. Ja et lõpuks kõik lahe liblikateks välja muutub... kkkummaline. Asetaksin siia ühe ilusa pildi vaatest, kuid ipad jonnib. Niisiis hiljem. Pai ja päikest seni kuni saab ning võimalikult palju valgeid liblikaid!

Ja ütle veel et Eesti maastik pole künklik...

Sest kui elu on seiklus, liigub ta eepiliselt kiiresti. Kiire liikumine toimub lennuki õhkutõusmisel näiteks. Ülespoole. Kas see tähendab, et aeglaselt liikumine toimub allapoole? Alla aeglaselt ja kiirelt üles... enamasti on vastupidi. Ma loodaks ka, et see äsjane tõus enne 19kümnendat oli pigem aeglane. Sest praegune etno (!!!-?) ei tundu enam mulluse tõusuga, pigem šelline madallangemine; loodetavasti kiirelt ja KASVÕI valusalt, kuid kiire surm on parem kui piiiiiin... Jah, elu ei ole seiklus, elu on sinusoid. Ja kõik asjad on vist liblikatega koos paremad.

Elu on Seiklus

Eks(khm)treemne bussireis orkestrikonkursile Žurihisse, hiliõhtune tagasijõudmine, järgmine päev häälega Tartu, seal kohata lambiselt Folki, teatribussiga õhtul (jälle buss!!!) Värska, ääretult märg "Peko", sealhulgas porri kõhukaid tegevad rahvarõivais nätlejad, õhtune tripp Värskas koos Liisa ja Kiirega, musakooli musitseerimine; järgmine hommik tagasi tartu ja Tlna, huvitav noormees kes alguses pakkus konkurentsi hääletamises, hiljem õpetas selgeks süsteemi, kuidas 5 minutiga 200st numbrist 200 meelde jätta. Sujuv kohtumine Katriniga niiet ühed asjad jooksevad mõnusalt teisse üle, Ungari Riiklik Folkansambel, Ro:Toro koos Piirivalveorkestriga, David Pendleton - kõhurääkija Olevistes, taas läbi suitsulesta-lõhnalise Merepäevade kus Charlice otsustas võtta endale kaks sõpra - Harald ja Matilda koos Epliku, Pehki ja ENSOga; Pirita buss ja muhe-chill punk Varuväljapääs, Katrin linna, mina metsa ja oli hää olla. Hommik-lõunal linna, kiire värskendus kodus ja toruga välja Lollidemäele Katiga kuni ähvardavad vihmapilved koos Kati läheneva juuksuriajaga meid lahku viis. Kõne Emmale Harju tänava rõdu alt kuni vihm mind sealki minema peksis, Kullasepa Enigmas Reinu kakaod polnud, seega Pierri Chocolateriesse ja säält poolikud koogid. Kiire jämm Africa katuseterrassil ja Katlaaeda, viimaks jõutud Patareisse kus Taanieli vanglasupiköögis tekkis jämm kahe djembe kidra ja toru/iiri vilega. Suutsime üheksani vastu pidada käepaelteta, ilma et meid oleks välja visatud - kuuest alates pidi Kultuurse tolmu eest küsitama kaheksaid.Taas Katlaaeda Mihkli ja Emmaga Midrisi kuulama ning tagasi Kultuuritolmule päris ausalt, kus Mihkel läks oma Foorumteatriga ajakavast väga välja - ei lastud jaole. Ootamine kestis seni kui läks asi rummikoksile ja al caponele koos Emmaga- kuni viimaks just siis saabus päästev kõne kuni peagi saabuva imelise taksoga. Kiire sõit koos trummi ja tavaariga läbi Kopli esiosa koju, ja järgnes vaid ülimalt meeldiv filmiõhtu meega. Hommik oli ainult huvitav ning päev algas poole kuuest Pizza Americanas ning jätkus vihmase vanalinnaga hubases Kehrwiederis koos vapustava kodujäätisega. Edasine on natuke rabavam. Kodust leidsin tõbise Emma, keeldus voodist tõusmast esialgu. Edasist ma veel ei tea. Kuid olgem mureta, varsti jõuan sinnanigi. Sest ei, elu ei ole seiklus. La Vie est la Vie.