Elu on Seiklus

Eks(khm)treemne bussireis orkestrikonkursile Žurihisse, hiliõhtune tagasijõudmine, järgmine päev häälega Tartu, seal kohata lambiselt Folki, teatribussiga õhtul (jälle buss!!!) Värska, ääretult märg "Peko", sealhulgas porri kõhukaid tegevad rahvarõivais nätlejad, õhtune tripp Värskas koos Liisa ja Kiirega, musakooli musitseerimine; järgmine hommik tagasi tartu ja Tlna, huvitav noormees kes alguses pakkus konkurentsi hääletamises, hiljem õpetas selgeks süsteemi, kuidas 5 minutiga 200st numbrist 200 meelde jätta. Sujuv kohtumine Katriniga niiet ühed asjad jooksevad mõnusalt teisse üle, Ungari Riiklik Folkansambel, Ro:Toro koos Piirivalveorkestriga, David Pendleton - kõhurääkija Olevistes, taas läbi suitsulesta-lõhnalise Merepäevade kus Charlice otsustas võtta endale kaks sõpra - Harald ja Matilda koos Epliku, Pehki ja ENSOga; Pirita buss ja muhe-chill punk Varuväljapääs, Katrin linna, mina metsa ja oli hää olla. Hommik-lõunal linna, kiire värskendus kodus ja toruga välja Lollidemäele Katiga kuni ähvardavad vihmapilved koos Kati läheneva juuksuriajaga meid lahku viis. Kõne Emmale Harju tänava rõdu alt kuni vihm mind sealki minema peksis, Kullasepa Enigmas Reinu kakaod polnud, seega Pierri Chocolateriesse ja säält poolikud koogid. Kiire jämm Africa katuseterrassil ja Katlaaeda, viimaks jõutud Patareisse kus Taanieli vanglasupiköögis tekkis jämm kahe djembe kidra ja toru/iiri vilega. Suutsime üheksani vastu pidada käepaelteta, ilma et meid oleks välja visatud - kuuest alates pidi Kultuurse tolmu eest küsitama kaheksaid.Taas Katlaaeda Mihkli ja Emmaga Midrisi kuulama ning tagasi Kultuuritolmule päris ausalt, kus Mihkel läks oma Foorumteatriga ajakavast väga välja - ei lastud jaole. Ootamine kestis seni kui läks asi rummikoksile ja al caponele koos Emmaga- kuni viimaks just siis saabus päästev kõne kuni peagi saabuva imelise taksoga. Kiire sõit koos trummi ja tavaariga läbi Kopli esiosa koju, ja järgnes vaid ülimalt meeldiv filmiõhtu meega. Hommik oli ainult huvitav ning päev algas poole kuuest Pizza Americanas ning jätkus vihmase vanalinnaga hubases Kehrwiederis koos vapustava kodujäätisega. Edasine on natuke rabavam. Kodust leidsin tõbise Emma, keeldus voodist tõusmast esialgu. Edasist ma veel ei tea. Kuid olgem mureta, varsti jõuan sinnanigi. Sest ei, elu ei ole seiklus. La Vie est la Vie.