Igatsen neid aegu..

Mitte midagi tegemisest

Mõni päev lihtsalt on selline - molutamine.
Fred Jüssi - Pealisulesanded
Kuid seejuures produktiivne, ja veel ülimalt.

Parem oleks.

Rule no.4

Sulle ei meeldi inimeste pealiskaudsus ja nende dentents kõike sildistada ja panna kastidesse?
Vaata endasse. Tõenäoliselt teed teistega sama.
Tee. Keeruline on teisiti.
Sulle endiselt ei meeldi sildistamine?
Võta siis endalt omaenda kleebitud sildid maha kõigepealt.

Rule no.3

You are beautiful when you're happy.

Rule for succsessful living No.1 and 2

Take life with little bit more humor than it deserves.
and
Be open for ...life. Everything!

Advertaisement: http://ursuccessful.blogspot.com/

Vaata, ma kukun ja keegi mind püüda ei tea

Üksildus ja üksindus
XII klass ja eriala - teater
otsa pop-jazz eelõpe - solf ja eriala (flööt)
ped praktika ohver (trompet)
torupill ja tunnid
hääleseade ja laul(ud)
töö õhtuti, teatris, tihti
vähemalt kaks teatrietendusekülastust nädalas viimaste nädalate põhjal

haaarjutamine
SINA jäänuste kokkukorjamine
ja Õpilasakadeemia.
Ning eraelu - st mõni väljasõit Viljandisse ja mõni kellegi sünnipäev/(kooli/sõprade)kontsert.

Ja lisaks kõigele sunniviisiliselt enam-vähem vabad pühapäevad.

KAS MA PINGUTASIN ÜLE SEL AASTAL?

Tallinn

Vaikselt tasa kuivades on juuksed kammitavad
sama tasa selles linnas inimsuse kaotan.
Iseendast mõtlemata vanu kleite kannan.
Ilul enam vahet tee, sõnu sulest imen.

"See hetk on sulle... imeilus romantika... küllap mulle... koiduni sellest... nii räägiksid sa..."

Kujutle üht perfektset teatrikülastust. Sa oled seda pikalt ette planeerinud. Viimased paar päeva on möödunud rõõmsad ootuses, olles vaid hajameelselt argiste tegevuste juures. Usaldusväärsed inimesed räägivad sulle eesoleva etenduse kohta ainult ülivõrdes kiidusõnu. Viimaks saavad kauaoodatud päeva kohustuslikud toimetused läbi, kiirustades sööd hommikul kodust võetud pudrustunud munasalati, et teatris mitte nälga surra, ja jalutad rahulikult läbi vanalinna teatri poole. Paari tänavavahe kaugusel näed eemalt oma teatrikaaslast, too märkab sind ja ootab. Meeldivalt kestusteluledes jõuate teatrimajja, ebavajalikud asjad ja riided jätate garderoobi valve alla ning seejärel toob sinu kaaslane välja sigarillokarbi. Kenas, kuid mitte üleliia värske õhuga suitsuruumis areneb vestlus veelgi edasi meeldivail teemail. Umbes veerand tundi hiljem, olles just finišeerinud sigarillodega, võtab su kaaslane ühe kõne vastu. Ning suitusuruumist väljudes teatab ta, et kohvikus oodatakse teid kohvile ja koogile. Trügite läbi ootava massi kohvikuleti äärde, koheselt märgatakse teid ja tuuakse vajalikud asjad kätte - loomulikult ilma et raha omanikku vahetaks. Lõpetanud suupiste, on aeg liituda saaliukse poole liikuva massiga ja leida seal sees oma koht. Piletite puudumise tõttu pole teil ka kindlaid istmeid. Veel üks kõne ja juba tormabki sisse maja administraator ja paigutab teid parimatele tühjadele kohtadele.

Kõlab liiga ilusti, et päriselt juhtuda?
Oodakem veidi, see pole kõik veel. Veel tuleb hiidnaine Kreonta oma võluapelsinidega...

Ning etendus algab. Ja see on täielik katastroof. Suurepärane plastika, parim tehnika, efektne lahendus... kuid kunstist pole haisugi. Suurest kunstist, mis liigutaks või tekitaks justkui uue hingamise. Kas ma soovin liiga palju? Eeldan teatrilt tema eesmärgi täitmist? Kohutav, inimesed ei taha. Ei taha teha....

Olgu, see polnud halb. Kuid ei kuulu etenduste hulka, mida ma teine kordgi vaatama läheks.


http://www.youtube.com/watch?v=Y1jFUooIqwUhttp://www.youtube.com/watch?v=Y1jFUooIqwU