veel ideid etnost...

Hoida, hoida(!) neid kes sul on. Vana, suisa klišee ja kõlab debiilselt, kuid ajanappus või isegi huvipuudus pole vabandus.Mõelda, kas kunagi peaks tekkima vajadus, tahe selle järele? Kui jah, siis vastus on jah. Tegutsemisele, suhtlemisele, täiskontakti hoidmisele. Ilma ei saa... St võõrutusnähud on ka valusad. Kui ikka tuleb kuus elurekord, arvuliselt rohkem kui samas kuus päevi möödunud, siis ikka annab tunda. Hoiatus, ärge heade asjadega üle pingutage. Need ei muutu mitte halvemaks, vaid paremaks, seda kyll, kuid te muutue ahneks ja ihalevaks. Etno on üks neist kummalistest ja headest, kuid ohtlikeist asjadest. Siintoimuv on suurepärane ja -jooneline, kuid... (sõnadeisse mittemahutatav. Siin ja praegu igatahes.) Aia on. Sees on mustad liblikad. Ja erinevalt värvilistest ja valgetest on nemad visad surema. See rong on praeguseks läinud. Praeguseks... igaveseks? Ei tea; compared eelmise samalaadse juhtumiga tuli rong otse nina alla tagasi ja tegi silma. Ja korjas vägisi peale, et järgmises peatuses välja lennutada. Ja mõni peatusevahe hiljem jälle ühe vahe edasi viia. Mhm. Ja need kuradi liblikad. Nad tahavad ka ronida ka igale poole. Ja et lõpuks kõik lahe liblikateks välja muutub... kkkummaline. Asetaksin siia ühe ilusa pildi vaatest, kuid ipad jonnib. Niisiis hiljem. Pai ja päikest seni kuni saab ning võimalikult palju valgeid liblikaid!