kui kogu elu oleks nii lihtne.. imeline.
tänase päeva tipphetk oli see, kui üks inimene jooksis mulle lauluväljaku juures järele kui ma sõbrantsiga jalutasin. see oli armas temast. ja siis ta lobises minuga, täiesti vabalt.
mulle meeldis.
ja samas üks teine inimene... kes peaks olema väga-väga lähedane, niipea kui minu lähedusse jõudis, tõmbas ainult oma kohalolekuga olemise ja enesetunde nii alllla.
kas ma tähtsustan emotsionaalset enesetunnet üle? see mõjutab juu kogu olemist - önneks(?) või kahjuks.
selge on see et
vaja on välja pääseda
nõiaringist
selmet
kannatada ja piinelda ja äääsida
armasaist hingist.