Dušši all olles oli tunne, et duššikardina taga on üks väike kask. Ja kuuma vett ei suutnud taluda, läksin külma dusši alla.
Ipadiga on nii imelik trykkida, peale kirjutusmasinat.
Sünnipäevakaardid mida õde mulle näitab, on palju ehedamad kui Ipad.. appi kui jube see värgendus on.
Elu on nii teistmoodi vaatenurgaga. Nii rõve on siin kirjutada, kuid ometi ma tahan seda säilitada tsivilisatsioonile, et
MINGE METSA
neli päeva Õgmul ikka andis oma. Eluilu.. on selle nimi vist. Nagu oleks mindki seal vennaskonda võetud. Oii, see tunne alles jääb ja elu on stressivaba ilma telefoni, auto ja kellata. Seal on ta nkn kogu aeg 10, tuu on hää.
Oe kui hää.