Konnates peale õe aktust mööda endise kooli maja ringi, oli kõik korraga tuttav ja võõrastav. Nii tore ja tobe.
Ja endiselt hää meel vaadata kuis see aeg on seljataga. Iseenda järgi loodan et õeke ei jää sinna üheksaks aastaks pidama...
Aga mis tegi tolle kirjandustunni, mis parajasti vanalinna majas toimus, eriti meeldivaks, oli rikkalik lõuna Pirita jõe vaatega. Oli meeldiv, täname.