pühapäev, 23. september 2012

"Türa mingi tuvi nagu jälle"

Mõistmatus on kõige valusa vili, kui valus on mõistmatu.
***
Olgem täpsed oma keelekasutusega. Sõnade pildumine, mis koos absurdsemad kui sürrealistlik vabavärss, jätab jälje nagu iga sõna. Või, parafraseerides, jälje nagu iga vihane mürgikass.
Seda mõtet ajendas möödalennanud lausekatke, mis toodud ära pealkirjas.
***
Jälgija võib kummaliselt kiiresti muutuda jälgitavaks, kui leidub teisigi igavlejaid. Seegi kummaline pööre jätab jälje elufilmi.

Uudsust leidub igalpool ümber, kõiges vanas. Tore on jälgida õiges rööpas elu, old-style põnevuslisanditega.
***
Ma unistan suurelt, ma vaatan kõrgeile... unistan pilvi vaadates ja ei mõtle midagi täpselt. Ja siis puhin oma unistamata unistuse täideminematuse pärast.

See muutub. Olen lubanud lõpetada muretsemine - see õnnestus -, nüüd luban hakata unistama. Suurelt ja pilvist mööda. Ja seejärel tõusen lendu. I wish to have a safe flight!