teisipäev, 15. aprill 2014

"Ma tunnen, et mul on elu sees!" ütles Abbe isa "Madlikeses". Täna ütlen ka mina seda.

Muusika... folk on imeline. See selgus, valgus, kindlus ja õnnetunne, mida see rõõm annab, on nii hea. Õige pärimusmuusika feeling näitab teed eluilule, on eluilu ise. Nagu vaataks päikeseloojangut, seda värvidemängu, tundes suvelõhna ja tajudes kohaloleku jõudu. Olemine on oleviku nautimine, tuleviku plaanid tuleb planeerida selliseks, et olevik oleks nautimisväärne.
Ahh...

Muusikaülistus ja idealiseerimine on ilus. Kuid selle poolest jääb pärimusele teatud rändrüütli südamedaamilikkus külge - kui unistuse kätte saab, kaob ilu ja ideaalsus. Las ta ilutseb seal oma jumalikkuses, nii, et mina saan teda nautida. Siis, mil ma tahan.

***

Tavaline päev.
(Trennis käisin eile)
7:28 äratus, riidesse, keedumuna ning apelsin kaasa ja teele. Sain kokku oma rms orkestrandiga, väike hommikusöök ja saatis mind tööle. Päike, ilu, rõõm. 7 tundi tühjapanemist ja natuke töötamist ettekandjana ning ära. Selline päev kus iga 2. vastutulev inimene on tuttav vähemal ja rohkemal määral, niii tore. Saingi kahe sõbrantsiga istuda ja aega parajaks teha. Ning tööle, teise teatrisse. Pisut piletimüüki ning hopladii, poodi oma loodetavasti-dissiplineeriva kalendermärkmiku järele. Alla 20 min (NO <->Viru RR ) ära käidud, winwin. Edasi chit-chat tüdrukutega ning kiire jopede kättejagamine publikule, kes ei-tea-kust 10 min ettenähtust varem välja ilmus. Ning jõudsin isegi erakordselt varase metsabussi peale. Päikeseloojand Pirita teel... nii selge kui etnopidu. Ja sama värviline. Kohalolev ja muretsematu. Nii... hea. Ja õige.

Ja päeva kohelejõudnud moraal seisneb selles, et karjäär ei ole põhiline, elu pole võidujooks teistega (mulle ei meeldigi joosta) ning võistled ainult iseendaga. Näe, kus sarnasus kulturismiga...
Vahet ei ole, kas õpid prestiiźes ülikoolis või viid toitu ette oma endisele õpetajale... peasi et sinu olevik on õnnelik ja mitte depressiivses mujale aegruumi ihkamises. Praegu on praegune hetk ja iial see ei kordu... (kui sa just rutiini ei lange, rutiin on meie halvim vaenlane). Luua sellist tulevikku, milles saad sa õnnelik olla, mitte "pärast seda kui oma olen selle ja tolle saavutanud ja ma saan nii palju raha või kuulsust või laike või võimu", vaid luua päeva, nädala, kuu, viisaastaku või mistahes eelistatud ajaühiku sees sellist tulevikku mille igas hetkes on potensiaalselt võimalik olla õnnelik. Olla õnnelik ja seda hetke nautida.
Igal mündil on kaks poolt ning oleneb, kumba sa vaatad.
(Alati on võimalik olla õnnelik. Kui vaid tahta.)