Käes! Hetkel on selleks plaanid. Plaanid, planeerimine, plaanimuutused, plaanimajandust, tõrked plaanides, hämming... Ja see kas yldse plaanid. Miks plaanid?
Kordan oma eelmisi mõtteid: tore on lugeda raamatut, kus on kirjas enese alateadlikud mõtted. Nimelt. Kui hetkel, mil tundub et kõik lahedad ja edukad omavad elus mingit plaani, mille järgi vastaval hetkel vastavaid asju teha, loed järgnevat, on see Atlase kergendus palli maha veeretades: "Ära püüa elu sundida vastavalt mingile plaanile. Lase elul areneda loomulikult. See on palju rikkam kogemus, kui sa oleksid kunagi osanud ette kujutada. Nagu öeldakse: mine vooluga kaasa."
***
"Tõenäolsus, et juhtub mingi üldine sündmus, on palju tõenäolisem, kui konkreetne."
Tuleb naljakal moel meelde aeg, mil olin 14-15 ja teadsin, et pop olemiseks peab sul poiss olema ( juhul kui oled tüdruk). Sugereerisin endale umbes 3 kuud igal hetkel peegli ette sattudes "soovin, et mul oleks boyfriend". Ja voila, palju aega siis ei läinudki, ei soovind ju kindlat isikut enda kõrvale. Lisaks eelmainitule saab siit teise moraali ka välja lugeda, selle, mil määral sõna jõud ja soovimine toimib. See toimib. Uhkelt.
***
Shalalalalaa!