teisipäev, 29. oktoober 2013

T, 29.oktoobril tudengikohvikus Tallinnas.

Tegin küll plaani, kuid plaanid ongi selleks (vist), et neid muuta. Ja seepärast need mulle meeldivad.
Muutsin seda, et tegelen infoahmimise asemel eneseanalüüsiga. Ei õpi ma praegu kiirlugema, kehakeelt analüüsima, CSSSSSSi, Java, HTMLi ega autokooli teooriat, ei uuri ma väljaspool Eestit asuvaid ülikoole. Mõtlen hoopis, kes ma selline olen ja mis ma siin õige teen. Või mis ma tahan teha. Eelkõige seda.

Tulemuseks siiani on kinnituv veendumus, et ma tahan teha nüüd ja kohe projektipõhist tööd. Ajada asja kindla tulemuseni, saada raha ja rahulolu tehtust. Omada meeskonda, või siis ka olla selle liige alustuseks. Kuid mitte tegeleda tülgastavalt kaua sellega, projekti lõppedes jäägu igatsus sisse. Tahe teha veel. Olla rohkem. Unistada suurelt ja uskuda.
Jõuda palju kaugemale kui ilma usuta jõuaks.